Üheksas

Olen nüüd indiast tagasi. Viimane päev oli tiba veider. Nimelt laulutunni lõpus olin nõus mõned CDid oma arvutisse kopima(kõlab veidralt eks, nagu oleks mind sunnitud...tegelikult ega ma väga vaimustatud sellest 4-ja tunnisest tanpura muusikast ei ole, aga samas üks plaat ja dvd olid väga isuäratavad) ning me jäime õpetajaga kahekesi klassi. Ja siis ta hakkas mulle igasugu hääd kraami pakkuma, kuna ta sõidab kohe koju ja ei viitsi neid tagasi vedada. Njah, enam jaolt oli see toit. Rõõmustasin väga, näljane tudeng nagu ma olen :) ja siis sain veel teada, et teine india õpetaja tuleb kuu aja pärast tagasi meid õpetama, aga siis juba improvisatsiooni. Tegelikult ongi ta jazzpianist. Tuleb kindlasti põnev aeg jälle...

Aga India muusika on tegelikult võluv, just see mõttemaailm, mida nad kasutavad. Ja kuidas nad endid läbi muusika väljendavad - imeline sümbioos rangete reeglite ja improvisatsiooni vahel. Niisiis sain kõvasti improviseerida nii häälel kui ka flöödil ja olen nüüd targem:)

Igaljuhul olid kõik pärast seda sisutihedat ja mediteerivat nädalat väga väsinud ning otsustati 1 kosutav maailmamuusikute pidu korraldada. See toimus koolis! Muhe õhtu oli. Esialgu täis jutuajamisi. Äge oli vaadata kuidas inimesed pidevalt kohti vahetasid ja uute inimestega suhtlema asusid. Ahjaa, kõik kes selle aasta nordtradi-Ruhit mäletavad, siis tervitan teid tema poolt. Ta jättis maailmamuusika osakonna pooleli ja õpib nüüd Malmös jazz-trompetit. Igaljuhul ei suutnud eestlased enam oma jämmihingesid tagasi hoida ja krahmasid pillid ning nii ta läks....varsti oli õige pidu täies hoos, kus pillid üürgasid üle maja. Eks see oli väike mäss harjutavate klassikute vastu, aga neile meeldis: keerutasid jalga ja kiljusid rõõmust:D Möllati kella 01.00ni ja siis koju ära, sest me olime ju ikkagi väga, väga väsinud....

Tegelikult on mul väike dilemma - kas osta endale ägedad ja eluaegsed ja veekindlad ja nööridega ja nahast saapad või MITTE? Ehk siis käisin täna poodides kondamas ja igatsen meeletult riideid, mis koju jätsin, arvates et neid ei kanna ma niikuinii....nad oleksid nii INnid 8)

Ja üks teine kummituslik asi on veel. Arvasin alguses, et see läheb mõne aja pärast üle, aga tundub, et see süveneb pisut. Nimelt näen ma siin eesti sõpru ehk paljud mu uued tuttavad sarnanevad mõneti viljandi sõpradega. Näiteks on meil siin oma Mari, Annika ja eelmine nädal kohtusin Tõnu teisikuga! Muidugi ei ole neil ühesugused näod. Nende sarnasus seisneb selles, et nad on enam-vähem ühte kasvu, nad käituvad(miimika, žestid, naljad) väga, väga sarnaselt oma Eesti- teisikutega ja Tõnu teisik mängib ka trumme:) mõnus müstika. Ohh, Viljandlased!

P.S ma vajan juuksurit! See oli nüüd selge vihje kellelegi 8)