Kaheksas

Ooooomm...ooommm...olen juba kolmandat päeva väga mediteerivas seisundis. Ehk siis esmaspäeval algas meie India muusika nädal. Saame igapäev 10-16 workshop-i, kus laulame tampura saatel ragasid ja sa-re erinevaid skaalasid, improviseerime lõputult kahe noodiga, plaksutame ning hõiskame tabla rütme ja treenime jalgu ning peput(istume terve selle aja rätsepistes 8). Väga põnev on. Sealne muusikakultuur ja õppimismeetodid on ikka väga teistmoodi kui siin või Eestis. Aga hommikul vara millessegi nii sügavamõttelisse keskenduda on raske...Õnneks õpetajad mõistavad meid ja on kannatlikud:)

Rohkem midagi väga põnevat juhtunud ei ole. Elu veereb vaikselt edasi: kooli, koju, kooli... vahepeal söön koolisööklas riisi...jalutan südaöösel mööda Wieselgrensgatanit(kuna bussi jälle ei tulnud)...pikutan päikese käes ning teen oma klassikutest sõpradega loomahääli, mille peale end rõõmupallideks naerame...avastan vastamata kõnesid kaua kadunud inimestelt Eestist, mille peale meenutan hea toiduga Eestit ja pugin Eeva, Villu ja Sivertiga kartuliputru ja kotlette...impordin raamatukogust CDide kaupa hääd muusikat oma Apple'sse...õpin trammipeatuses rootsi keelt...magan ja panen äratust edasi...õpin uusi lugusid ja näen õudusunenägusid, kui pilli harjutada ei jõua(seni on seda juhtunud vaid korra. Imestasin just üks päev, et kas tõesti läheb juba kolmas nädal ja ainult 1 täiesti pilli vaba päev:):)...ja nii edasi. Tegelikult on see kõik ju nii põnev!!!

Ahjaa, üks naljakas asi juhtus täna küll. Ma lahkusin kodust kell 8.00 ja hõikasin veel ukselt Nicolajle: "See you in India!" ja asusin siis oma igapäevasele ühistrantsportlustuurile. Nojah kõige pikem ootamine oli 7 mintsa. Jõudsin kenasti kooli, kell oli vist 8.40 ja keerasin muheledes oma harjutusklassi ukse lahti ja keda ma seal nägin? NICOLAJ!! Oi milline nägu mul pähe kargas...ta naeris kõht kõveras, mille peale ma veel rohkem :D pagana trammid ja bussid - ma tahan ratast!!!!! Ai, kui naljakas see oli:D:D

Olgem muhedad!