Kümnes

AAAAAAAAAAAAAAAAAA!!!! AAAARRRRRIIIBAAAAAA!!! WIIIIIIIIIIIPPPPIIIIIIIIIIIIIII!!!

(Kujuta et mu kisendav hääl)

Just nii moodi kiljusime Villu ja Sivertiga Badleri peal. Ehk siis täna oli see päev, mil külastasime Liseberg-i lõbustusparki 8) ja Badler on üks hirmus asi...see on üks suurimaid puust raudteid maailmas! Ja selle teevad õudsaks tema 70-kraadised laskumised ja tõusud. Oh jummel, ma pole vist elu sees sellist adrekat kogenud. Pärast ronisin maha ja käed-jalad olid ikka nii süldid kui süldid...uhhh! Aga lähen kevadel kindlasti veel 8) ja teine koht, kuhu ka Eeva vedasime, oli õuduste hotell. See oli samuti omamoodi kogemus kuna seda tegid päris inimesed. Päris hirmus oli. Ma ei oskagi midagi eriti kriipit välja tuua. Ütleme nii, et kui ma oleks üksi pidanud seal ringi liikuma, siis oleksin raudselt kabuhirmus välja jooksnud. Ahjaa, kõige enam ehmusin selle peale, et ühest aknast pistis pea välja nunn ja püüdis mind haarat. Ta käsi oli 5cm kaugusel mu näost...Eeva kilus end pisarateni....ta oli meie grupi nõrgim lüli ja tegijad kasutasid seda ära...ta ehmus iga pisemagi asja peale. Üks käre asi temaga siiski juhtus. Nimelt jõudes "kööki" lahutati meid kahte gruppi ning kästi hästi tasa olla. Muidugi jäime me kõik vahtima ust, kuhu teine grupp kadus. Eriti jõllitas Eeva. Siis keerasin mina pea ära ja nägin, et üks kummituslik mees seisab Eevale väga lähedal, nii nagu põrnitseks ta põske väga lähedalt. Ja siis mõne sekundi pärast keeras Eeva pead ja nägi seda kummitusnägu, mis oli talle nii lähedal. Muidugi ta karjus nii kuis jaksas. Kahju hakkas temast. Ja samas Sivert naeris iga asja peale ja Villu, kes oli esimene, oli täiesti tuim ja tundis isegi natuke häbi, et mitte millegi peale ei kohkunud. Vot selline seiklus. Pärast ei suutnud ma kuidagi oma adrenaliinist lahti saada, aga leidsin siiski mooduse - harjutasin tund aega sekventse ja näpujooksu:)

Enne Lisebergi minekut oli mul väga tegus ja naljakas hommik. Meil oli pesu päev ehk õppisin, kuidas pesuruumis aega bookida ja massinaid kasutada. Ja siis asusime Nicolajga pesema. Oi kui palju nalja sai. Enamjaolt olid õhus sarkasm ja iroonia. Hea, sest paljud siin ei saa aru kui eestlased oma sarkastilisi nalju teevad...või tegelikult mõned ei saa.

Mul on homme esimene rootsi keele tund:)

Ma olen õnnelik! Olge teie ka!!