Kolmekümne esimene

Mul on hetkel fika:) Oi, kuidas me siin kõik armastame Fikat! Ehk siis umbes kella 15ne paus, mil juuakse kohvi/teed ja süüakse 1 magus asi peale. Mul on hetkel käsil Maili nopitud maarohtudest tee ja banaan. Maitsev! No ja kuna ma täna fikatan klassis, siis pole ju kellegiga lobiseda kah...ja liikusidki mõtted Teie peale:) Võiks ju taas korralikult blogitama hakata. Vaatan, et Johanna on kohe eriti tubli. Pean ikka sammu pidama! Alustakski uut Göteborgi sessiooni sellest, kuidas ma siia jõudsin....

Kohe kui olin Tallinna turvaväravates veel viimast korda vanematele ja BA-le, Vahukesele lehvitanud, kohtasin oma teel trummar Kallet. Tervitasime siis ja vahetasime pilke. Mõlema peas keerles mõte: "Oh! Näe! Viljandlane. Tea, kuhu põrutab kah..." Niipea, kui olin selle mõtte ära mõtelnud, kuulsin tuttavat häält hüüdmas: "Oiiii, Merike! Sa tulid meile vastuuu!" See oli Kulno. Ja tema kõrval Juss ja kohe nende kannul Terje ja Ruslan, kes hõikas veel kord: " Oi, tulid meile vastu! Aga ära palun mängi...või noh, mängi kui tahad:)" Mõnus soe Svjata seltskond. Vahetasime omi lugusid, et kes kuhu ja miks jne...Nad tulid Amsterdamist:D:D rohkem sõnu polegi tarvis:D

Ja siis vupsti pisikese Estonian Airi lennuki peale, kus oli maru hoolitsev stuard ja tasuta süüa sai ka. Oi, mulle maitsevad need lennuki võileivad...Arlanda lennujaamas lugesin 2 tundi Kukumägi raamatut ja siis uuesti lennukile ning Göteborgi. Niisiis lennud möödusid sujuvalt. Aih, aga üks äpardumine siiski - mu pagas läks kaotsi. Natukesesks. Ta jäi nimelt Stockholmi maha. Naljakas, siis kui need kotid sealt lindi pealt tulid, siis mõtlesin veel, et äkki mu kott ei tule. Et oleks ju põnev. Ja näeh, läkski nii. Aga nüüd oleme taas koos! Ja ainuke asi, mis katki läks oli mu lemmik kõrvarõngas...jälle üks üksik paariline. Pean vist ikka selle tunneli ära tegema:)

Muide, Göteborgis on ikka veel muhe! Tulge külla!