Ma teadsin, et ükskord see juhtub. Aimasin, et see juhtub siin, Göteborgis. Ja juhtuski!!! Ja kõiges olen ma ise süüdi...mina ja mu kuradi terav enesekriitika...Täna ma nimelt taipasin, et ma ei ole enam rahul sellega, et harjutan 3 ja pool tundi päevas. Muidugi ei ole ajal tegelikult üldse tähtsust. Tähtis on see, kui süvenenult ma töötan ja kui palju ära teen. Vahel piisab mulle ka poolest tunnist. Aga ikka on hommikuti tõustes väike eesmärk, et täna võiks olla jälle see 4-tunnine päev:) palju mõnusam on siis õhtul arvuti taga istuda ja sküpes lobiseda. Selline mure siis sundis mind kirjutama...tegelikult see enesekriitika on üks paganama vastik asi. Teda tuleb kasutada vaid vaikestes kogustes, aga mul juhtub päris sageli kerge ületoos tulema 8) eks ma otsin siis välja oma "ma olen hea päeviku" ja püüan tast oma huumoriga üle olla.
Ja üks asi veel - ma jumaldan seda Kelloggsi nutbar-i. Aaaaaah! See on nii maitsev, et trumpab isegi jäätise üle. Täna pidin end sellega premeerima.... :P
Ja ja veel üks asi. Jalmarit on sel nädalavahetusel jälle Göteborgis näha. Ilmselt ootab mind ees hiigel suur hunnik nilbeid nalju ja paarkümmend kõhutäit naeru. Kindlasti saab mõnus olema!
P.S kallistus 11-kraadisest pisut vihmasest Göteborgist!!!
No comments:
Post a Comment