Neljakümne kolmas

Jajah, tean, et kaua pole kirjutanud...nüüd siis. Mul peab alati kerge tõuge kuskilt tulema, et ma viitsiks. Just sain ühe. Tegelt oli see juba teine. Teen siis pisikese ülevaate oma tänasest (siiani kestnud) päevast. Hommik tuli vara - täpselt 6.30 avasin silmad ja kooserdasin vannituppa end kasima. Samal ajal kraamisin kokku kõik ujumise ja trenni asjad. Ja katsusin pesu, mida õhtul olin pesnud...muidugi oli see veel märg. Njah, enam ei ole aega korralikult pesugi pesta ja kuivatada. Pidev tuhin on sees. Tänasega peaks ühele poole saama mõneks ajaks.

Igaljuhul kiirustasin ma kooli, sest tahtsin veel enne eriala tundi natuke soojendust teha ja lahti mängida. Tund algas 9.30. Pean tunnistama, et olin natuke ärev, kuna ma polnud oma asjadega veel päris valmis jõudnud. Aga lendasin positiivsusega peale. Õhtul saatis Jonas mulle veel sõnumi: "See you tomorrow at 9.30 alert and wide-awake:)" Niisiis ei jäänd ju muud üle kui heas tujus olla. Aga see ei olnudki nii raske, sest tulin hommikul (pool teed) jala kooli ja kuulasin head mussi. Jeah! Väike vahemärkus siinkohal - mul on uus ipod ja nimeks tal on Nano. Lihtsalt Nano mitte Nano Stern. Võite teda hellitavalt ka Elmoks kutsuda :):) ja ta on oranž! äh, nüüd ma hakkasin jobu juttu ajama. See on sellest et olen naljakas tujus ja kiire on kah, sest kohe hakkab ansambli proov...Niisiis tund läks väga hästi ja tunni lõppedes küsis Jonas, et kas kõik on hästi? Nagu üldiselt? Et kas saan hakkama ja nii? Mingeid eraelulisi muresid/probleeme ei ole? Ülesannetega olen rahul? Vastasin, et olen õnnelik ja kodutöö mahu ja sisuga väga rahul!! Ja Jonas selle peale:"You are too happy!" Eh, niipalju siis sellest melanhoolsest tujust, mida arvasin endal olevat. Ilmselt hirmutas selle eemale mu järjekordne võimalus auto alla jääda. Kuradi jobud on need autojuhid siin. Ma olen sebral ja roheline tuli põleb ja siis mingi hull sööstab kuskilt...uhhh. Päris hõre tunne on kui auto järsku pidurit vajutab ja napilt su ees seisma jääb.

Ja peale eriala jooksin Movemendi tundi. Tegime naljakaid jõuharjutusi ja tantsisime improt pillimehe järgi(kord pidi tantsija jäljendama muusikat ja siis teine kord pillimees tantsijat). Mõnus tund. Ikka ja jälle ja alati! Lihased soojad jooksin ujuma. Mmmm...sellest on juba traditsioon saanud. 2-3 korda nädalas. Loodame, et siis lihased kasvavad:) ja kokku ma sel korral ei kukkunud. Ihihihihiii. Mõnulesin hoopis saunas

Ja nüüd see viimane tõuge, mis mind kirjutama ajendas - mulle määrati taaskord põhitoetus ja lisaks veel täiendavtoetus. Jehhuuu. Väike lisaraha jälle juures. Elu paneb ikka jooksujalul trepist üles. Väike hirm juba tekib. Aga mõtleme ikka positiivselt!!! Nüüd tuleb vaid aeg leida ja siis võiks ju Odensesse ja Ingesundi ja Stockholmi põrutada. Sõpradele küllaaaaaa:D

Olks pean nüüd proovi jooksma!

Selline hommikupoolik siis...kunagi kirjutan ehk oma Malmö reisist ka. See oli väga mõnus!