Neljakümne teine

SULA!

Lõpuks ometi ei ole kevad enam kaugel:) Mul on kohe siuke hoog sees, et teeks kohe miljon asja ära...teengi!

Neljakümne esimene

Meeletu nädalavahetus! Imeline nädalavahetus! Mõnus nädalavahetus! Jeeeee! Nädalavahetus algas juba neljapäeva õhtul, kuna reede on ju vaba päev. Niisiis läksime Eeva ja Villuga ühte hipilikku keskusesse Matja ja Stefani nukuetendust vaatama. Jah, Matja on siin:) Igaljuhul see hipikas meenutas mulle nii väga Viljandi Puhast kulda. Ikka väga. Nii kujunduselt, kui ka olemuselt ja inimeste poolest. Mõnus uruke. Kindalsti lähen sinna veel tagasi! Ja etendus oli hea nagu eelmistel kordadelgi. Naersin meeletult. Andekas on see sloveenlane!!! Ja muheda huumorisoonega.

Ja siis tuli reede...reedel magasin kaua, et õhtul jõuaks kaua üleval olla. Nimelt toimus reede õhtul ülimõnus oleng Lina ja Danieli ja Matja(eks) kodus. Asja tegi huvitavaks see, et see kodu asub maal ehk linnast ikka päris kaugel. Kaugemal kui Eeva ja Villu uus kodu. Niisiis lasime Matjal endale kaardi joonistada ja kell pool seitse kohtusime eestlastega Hjalmar Brantingsplatsenil bussipeatuses D. Sealt võtsime bussi nr 37, millega sõitsime pool tundi. Viimased 15 minutit olime bussis ainukesed reisijad ja et oma kõhedust vähendada küsisime bussijuhilt, et kas see ikka viib meid sadamasse. Viis! Nüüd tuli meil praami peale minna. 5 minutit ja olime teisel pool jõge. Äge! Sest lund sadas meeletult. Teisel pool alustasime orienteerumist Matja kunstilise kaardi järgi. Ärge unustage, et tal on väga hea huumorisoon. Seega oli ka see kaart natuke naljatlev. Nimelt pidime kõndima kuni näeme paremal pool suurt kilpkonna=ilmselt lumehunnik. Seejärel hoidma vasakule kuni näeme aeda, milles on koer, aga ta ei ela...hmmm. Ausalt öeldes, me ei suutnud kumbagi tuvastada:):) Olles seigelnud juba oma pool tundi lumises öös, helistasime Nicolajle. Andsime talle siis oma kordinaadid: jah, valge maja ja punane maja. Punase maja juures on karavan ja 1 aken on küll natuke suurem. Nico ütles, et see maja ongi! Jehhuuuu! Varbad olid juba päris külmad. Hiilisime siis ümber maja, et uks leida ja koputada. Ja vastu tuli võõras daaam....ja nüüd nali: Näitasime talle seda naljakat kaarti ja ta sai ühe sekundiga aru, kuhu me minna tahame:):) maalaste omad sümbolid. Veel 10 mintsa ja olimegi kohal. Me olime esimesed külalised. Ja siis tulid järgmised ja järgmised ja varsti oligi pidu täies hoos. Laud lookas Tšehhi toitu/alkoholi ja leidus ka Eesti viina/küpsiseid. Pillid hüüdsid kahel erineval korrusel. Mõned otsisid õues väljapääsu Matja ehitatud Rabbilündist. Kõik oli nii nagu olema pidi. Ja nii palju tuttavaid nägusid Sloveenia etnost(Matja, Sofia, Elisabeth, Marik, Daniel, Lina, Mina, Minja, Stefan), nagu väike kokkutulek. Aaaah, see oli nii soe õhtu, mis kestis kaua ja hommikul tõusti ja särati ning söödi koos putru ning eesti sokolaadi ja elati kaasa lumes kinni olevatele autodele. Kinni jäime ka meie oma autoga. Aga see oli lõbus. Lükkasime ja kangutasime ja naersime ja filmisime. Ja siis ma hüppasin lumme, sest see oli nii ahvatlev. Nabani:) Muidugi hakkas pärast külm. Õnneks oli meil autos magamiskotte ja poolik viski...

Ja käes oli laupäev....pidin minema Den Fule või Ale Mölleri kontserdile, aga kuna ma ei suutnud valida, siis sõitsime Nicoga hoopis Eeva ja Villu juurde, kus sõime lõhekala ja mängisime kella 1ni Settlersi lauamängu. Ka see oli mõnus õhtu. Naerda sai jälle palju...ahjaa, minu üle naerdi:)

Ja eilse päeva veetsin kodus ringi rallitades.

Musid!

Neljakümnes

Sõbrapäev:)

Muide, ostsin just kojusõidu pileti ära - 22. aprillil tulen isiklikult Muusikatriaadi võitjat õnnitlema!

P.S Ma tean, et see pilt on viltu, aga nii ongi äge

Kolmekümne üheksas=külm on

Rootsis on külm. Kraadide poolest küll vähem kui Eestis, aga siiski tundub külmem...ilmselt selle niiskuse ja tuule pärast. Uuuuuh! Täna mängisin pea neli tundi külmas ruumis oma metallist flööti nii, et jope ja 2 kampsunit seljas. Õnneks olid mu ümber soojad inimesed ja folkmusa, mis hoiab süame soojas. Ehk täna oli jälle see Hanna Wiskari jämming. Seekord siis sõbrapäeval:) mu päev oli kokkuvõttes päris enneolematu. Tõusin hommikul 8st, kuigi oleksin tahtnud eilse pika piduse öö pärast hirmsasti edasi magada, aga elu on mõnikord julm...siis käisin seal jämmingul, mis oli mõnus. Hanna ja teised õpilased on kõik nii toredad ja soojad. Isegi siis kui neil on väga külm. Õpetasin neile täna Karu Valu. Päris hästi kõlas. Põhimõtteliselt ongi mu päeva saatnud täna folkmusa ja taipasin, et tema ongi mu parim sõber!!! Peale seda pillimängu tulin koju ja pistsin nahka 2 küüslaugu leiba, et külm endast minema ajada. Siis kuulasin vanu torupilli lindistusi, et suviseks ETNO laagriks reps paika panna ja oma suureks pettumuseks avastasin, et mul ei ole Torupilli Jussi salvestusi!!! Mis torupildur ma olen??!! Kats, loodan, et aitad mu hädast välja:)

Ja nüüd limpsin Jägermeistrit ja kaanin peale pangede viisi teed(mu isa arvab vähemasti nii. tervitan teda siin kohal). Mmmm, juba on hea soe:P

Aaaa, sellest eilsest peost kah natike. Kurat, see oli maru! Esiteks tuli sõita POOL tundi trammiga niiöelda äärelinna, kus elavad peaaegu ainult tumemustad inimesed. Mina ja veel mitmed kambad muusikuid läksime sinna Philipile, Silkele ja Juhanile(=happy bass player) külla. Neil oli seal siuke väike soolaleib või nii. Pidu kulmineerus selleni, et kõik maailmamuusikud hakkasid Haiti laule laulma ning repertuaari mitmekesistamiseks lauldi sekka ka Eesti Pisihiirit, Jailhouse Rocki, 3-keelset Pipi Pikksukit jne. Oiiii, see oli jummala kipa:) siis puhati ja köögis algas uus sessioon - Rootsi 5 häälsed koorilaulud. Ja siit õhtu tipp: ukse taha ilmus mundris poliismann. Njah, eks kell oli ka juba üle südaöö ning need 5 häält olid tuubeldatud. Ihhihihihiii...põnev elu! Ja siis ma lahkusin...tuli joosta ja 15 minutit tammumistantsu tantsida ja siis veel 1,5 kilti turbokõndi teha. Aga õhtu oli seda väärt!!!

P.S Musid ja kallistused kõigile mu sõpradele.

Kolmekümne kaheksas

Väike takistus on mu ilusale eluteele tulnud, raisk! Tundub, et enne Prantsusmaale põrutamist ma Eestis just kaua ei ole...pandi üks eksam just sellele päevale, mil plaanisin lendu tõusta. Kaks õhtut siiski olen kodumaal:)

Ja need läbirääkimised õpetajatega...alustan nüüd!

Kolmekümne seitsmes

Täna oli mõnus päev. Täiega mõnus:) ilmselt sellepärast, et sain palju häid uudiseid!!! Esiteks see, et välisüliõpilastele pakkutakse siin stippi ja et seda saada, pead täitma kõige lihtsama avalduse maailmas ja ongi 5000 sekki sinu. Päris mõnus, mis? Juhhhuuuuu, ma ütlen! Ja teiseks sain teada, et ma lähen Prantsuse ETNOsse ehk 2 nädalat Pariisi, imelist seltskonda ja folkmusa. Kas saab elu veel ilusamaks minna:) Jah saab küll, sest Nuut kutsus mind ka etno eelkohtumisele EHK ma lähen korraks Pariisi juba märtsis. Jehhuuu-jehhuuuu!!! Tuleb muidugi ka loota, et mind koolist ikka ära lastakse.

Ja see ei ole veel kõik - tulen enne aprilli lõppu ja laagri algust ka paariks päevaks Eestissee! Nii mõnuuus:)

Päike paistab peale!

Kolmekümne kuues

Haiiitii!

Täna algas mul Haiti muusika nädal. Mõnus. Sealne muusika on nii vaba ja samas nii keeruline. Natuke paelub mind sealne kultuur ja muusika. Tahaks kunagi ära käia sel müstilisel maal... Mängisime täna 5 tundi erinevaid trummi-beate ja laulsime selgeks 2 laulu. Natuke sai isegi flöödiga törtsutatud. Tahtsin alustada sissekannet kreooli sõnadega, aga näeh, ei tulnd ükski meelde:) nii palju siis mu kehvast mälust...

Mis muidu? Mõnus noh. Lund sajab igapäev juurde ja ilm on mõnusalt karge. Eriti naljakas on vaadata kui hädas on göteborglased selle lumega. Hea kui õhtuks saab kõnniteedelt lume ära:) autoteid nad isegi ei vaevu puhtaks sahkama. Niisiis jäävadki rongid/trammid/bussid hiljaks. Nii juhtus ka Eeva ja Villuga, kes täna alustasid uut elu uues kohas. Rong jäi neil 45 mintsa hiljaks.

Altflöödist ei ole veel kippu ega kõppu.

Homme esimest korda ujumaaaa! Loodan, et saab vahva olema, seal üksi sulistades:D

trenn! trenn! trenn! õuh! õuh! õuh!