Tegelt on kevade saabudes alati palju rohkem teha ja kuidagi kiire on. Ma ei tea miks see igal aastal nii on. Seekord siis jälle! "Kiire" = ansambli arvestuseks proovitamine ja VEMiga lugude seadmine...ja muidugi eriala tundideks harjutaminening iseseisvate/paralleelsete/veidrate/ilusate teiste häälte genereerimine ja orientaalsete palade välja mõtlemine ja bluesi laadil improviseerimine ja 2-5-1 ära tundmine ja muusika&draama tundideks surmainglina polska mängimine ja duo projektiks harjutamine ja Etno laagriks ägedate torupillilugude otsinime ning õppimine ja veidrate idamaiste rütmide noodistamine ja Movemendi tunniks show välja mõtlemine ja Aleksandri tehnika artiklite lugemine ja vastava essee kirjutamine ja nii edasi ja edasi. Aga väsinud ma ei ole. Hommikul ärkan ja vaatan seda päikese laiku oma põrandal, tõmban dressi selga ja tenku jalga ning lähen välja jooksma - nii see energia tuleb:) ma tean, ma ise ka ei usu, et jooksmas käin. Aga see on mõnus...
Ja et päris hulluks ei harjutaks ja õpiks, siis nädalavahetustel orgunnime pidenseid ja olenguid, mis kõik omamoodi. Näiteks paar nädalat tagasi oli meie juures jämm ja Nicolaj sünnipäeva tähistamine, mis lõppes sellise olukorraga, et kõik külalised pidid ööseks jääma kuna trammi/bussi liiklus sel ööl oli seisma pandud. Eriti sürr. Niisiis saigi korterist 1 suuuuur magala. Muhe öö oli. Igaljuhul selliseid sooje ja mõnusaid super heade inimestega veedetud õhtuid on veelgi olnud. Üldse tunnen, et olen siin kõigiga nii lähedaseks saanud, et koju tulek saab kohe hirmus raske olema...
Aga veel 2 kuud saan siinset mõnu endasse imada. Ja vahepeal väike Eesti visiit ning 2 nädalat Pariisi!!! Seda seiklust ootan kah hirmsasti.
Olks. Lühike see ülevaade tuli aga, nii see elu mul on:):):)
